Autorehv on iga sõiduki oluline komponent. See on ainus auto osa, mis puutub kokku teega ning vastutab veojõu, amortisatsiooni ja stabiilsuse eest. Rehve valmistatakse erinevatest materjalidest, sealhulgas kummist, terasest ja nailonist, ning neid on erineva suuruse ja turvisemustriga. Autole õige rehvi valimisel on oluline arvestada sõiduki tüüpi, maastikku ja kliimat.
Rehvid on loodud veojõu, amortisatsiooni ja stabiilsuse tagamiseks. Rehvi turvisemuster aitab tagada haarduvust märjal ja kuival pinnal, samas kui külgseinad tagavad pehmenduse ja stabiilsuse. Turvisemuster aitab ka vett teepinnalt hajutada, mis aitab vähendada vesiliu riski. Turvisemuster aitab vähendada ka vesiliu riski, mis on siis, kui rehv kaotab vee tõttu kontakti teega.
Autole õige rehvi valimisel on oluline arvestada sõiduki tüüpi , maastik ja kliima. Näiteks kui sõidate sportautoga rajal, vajate kõrgema jõudlusega rehvi. Teisest küljest, kui sõidate pereautoga maanteel, vajate madalama jõudlusega rehvi. Lisaks, kui sõidate külmas kliimas, vajate suurema mustrisügavusega rehvi, et tagada parem haarduvus lumel ja jääl.
Oluline on arvestada ka rehvi suurust. Rehvi suuruse määravad laius, kuvasuhe ja velje läbimõõt. Rehvi laiust mõõdetakse millimeetrites ning oluline on valida just Sinu sõidukile sobiv rehv. Kuvasuhe on rehvi külgseina kõrguse ja laiuse suhe ning oluline on valida oma sõidukile õige kuvasuhtega rehv. Velje läbimõõt on ratta läbimõõt ja oluline on valida oma sõidukile sobiva velje läbimõõduga rehv.
Lõpp
Kasu
1. Parem ohutus: autorehvid tagavad teedel parema ohutuse. Need on loodud pakkuma paremat haarduvust teel, mis aitab vähendada libisemise ja muude õnnetuste ohtu. Autorehvid pakuvad ka paremat amortisatsiooni, mis aitab vähendada konaruste ja löökaukude mõju.
2. Parem kütusesäästlikkus: autorehvid on mõeldud veeretakistuse vähendamiseks, mis aitab parandada kütusesäästlikkust. See tähendab, et saate kütusepaagist rohkem kilomeetreid, mis võib pikas perspektiivis raha säästa.
3. Parem mugavus: autorehvid on loodud pakkuma sujuvamat sõitu, mis aitab vähendada väsimust ja parandada mugavust. See on eriti oluline pikkade reiside puhul, kus mugav sõit võib oluliselt muuta.
4. Täiustatud juhitavus: autorehvid on loodud pakkuma paremat juhitavust, mis aitab parandada üldist sõidukogemust. See on eriti oluline suure jõudlusega sõidukite puhul, kus täiustatud juhitavus võib kõike muuta.
5. Parem vastupidavus: autorehvid on konstrueeritud olema vastupidavamad kui tavalised rehvid, mis aitab vähendada vajadust sagedase vahetamise järele. See võib aidata säästa raha pikas perspektiivis ja vähendada rehvitootmise keskkonnamõju.
6. Täiustatud mürasummutus: autorehvid on loodud maanteemüra vähendamiseks, mis aitab muuta sõidukogemuse meeldivamaks. See on eriti oluline pikkade reiside puhul, kus vaikne sõit võib kõike muuta.
7. Parem veojõud: autorehvid on loodud pakkuma paremat haarduvust, mis aitab vähendada libisemise ja muude õnnetuste ohtu. See on eriti oluline märgades või jäistes oludes, kus parem haarduvus võib oluliselt muuta.
8. Täiustatud välimus: autorehvid on loodud pakkuma atraktiivsemat välimust, mis võib aidata parandada sõiduki üldist välimust. See on eriti oluline jõudlussõidukite puhul, kus im
Näpunäiteid Auto rehv
1. Kontrollige regulaarselt oma rehvirõhku. Rehvirõhku tuleks kontrollida vähemalt kord kuus ja enne pikki sõite. Teie sõidukile sobiva rehvirõhu leiate kasutusjuhendist või juhiukse siseküljel asuvalt rehvisildilt.
2. Kontrollige regulaarselt oma rehvi mustri sügavust. Rehvimustri sügavust tuleks kontrollida vähemalt kord kuus ja enne pikki sõite. Autode seaduslik minimaalne mustrisügavus Ühendkuningriigis on 1,6 mm rehvi keskmises kolmveerandis.
3. Pöörake oma rehve regulaarselt. Rehve tuleks vahetada iga 6000–8000 miili või iga 6 kuu järel, olenevalt sellest, kumb saabub varem. See aitab tagada kõigi nelja rehvi ühtlase kulumise.
4. Kontrollige regulaarselt oma rataste joondust. Rataste joondust tuleks kontrollida vähemalt kord aastas või iga 10 000 miili järel, olenevalt sellest, kumb saabub varem. Kehv rataste joondamine võib põhjustada rehvide ebaühtlast kulumist ja vähendada kütusesäästlikkust.
5. Kontrollige oma rehvi külgseinu kahjustuste suhtes. Otsige sisse lõiked, punnid või muud kahjustuse märgid. Kui leiate mõne, laske rehvi professionaalil üle vaadata.
6. Kontrollige oma rehvide klapikorke. Veenduge, et klapikorgid oleksid kindlalt paigas ja kummitihend terve.
7. Kontrollige oma rehvirõhku, kui rehvid on külmad. Rehvirõhku tuleks kontrollida siis, kui rehvid on külmad, kuna kuumade rehvide korral rõhk tõuseb.
8. Kontrollige oma varurehvi. Veenduge, et teie varurehv on heas korras ja rõhk õige.
9. Kontrollige oma rehvirõhku, kui rehvid on kuumad. Rehvirõhku tuleks kontrollida siis, kui rehvid on kuumad, sest külmade rehvide korral rõhk väheneb.
10. Kontrollige oma rehvirõhku, kui rehvid on märjad. Rehvirõhku tuleks kontrollida, kui rehvid on märjad, kuna rõhk tõuseb kuivade rehvide korral.
11. Kontrollige oma rehvirõhku, kui rehvid on kuivad. Rehvirõhku tuleks kontrollida, kui rehvid on kuivad, kuna rõhk väheneb, kui rehvid on märjad.
12. Kontrollige oma rehvirõhku, kui rehv
