Diagnostika on esimene samm probleemi põhjuse väljaselgitamiseks. See on probleemi ja selle põhjuse tuvastamise protsess. Diagnostikaprotsessi saab jagada neljaks etapiks:
1. Probleemi tuvastamine
2. Probleemi põhjuse väljaselgitamine
3. Probleemi lahenduse leidmine
4. Probleemi lahenduse rakendamine
Diagnostikaprotsessi esimene samm on probleemi tuvastamine. Seda saab teha probleemi sümptomeid jälgides. Järgmine samm on probleemi põhjuse väljaselgitamine. Seda saab teha, kui vaadata probleemi võimalikke põhjuseid ja kõrvaldada need, mis probleemi põhjuseks ei ole. Kolmas samm on probleemile lahenduse leidmine. Seda saab teha, vaadates probleemi võimalikke lahendusi ja kõrvaldades need, mis probleemi ei lahenda. Neljas samm on probleemi lahenduse rakendamine. Seda saab teha, järgides lahenduse juhiseid.
1. Probleemi tuvastamine
2. Probleemi põhjuse väljaselgitamine
3. Probleemi lahenduse leidmine
4. Probleemi lahenduse rakendamine
Diagnostikaprotsessi esimene samm on probleemi tuvastamine. Seda saab teha probleemi sümptomeid jälgides. Järgmine samm on probleemi põhjuse väljaselgitamine. Seda saab teha, kui vaadata probleemi võimalikke põhjuseid ja kõrvaldada need, mis probleemi põhjuseks ei ole. Kolmas samm on probleemile lahenduse leidmine. Seda saab teha, vaadates probleemi võimalikke lahendusi ja kõrvaldades need, mis probleemi ei lahenda. Neljas samm on probleemi lahenduse rakendamine. Seda saab teha, järgides lahenduse juhiseid.
Kasu
Diagnostiline testimine on meditsiinitöötajatele väärtuslik tööriist haigusseisundite tuvastamiseks ja diagnoosimiseks. See võib aidata haigusi varakult avastada, võimaldades tõhusamat ravi ja paremaid tulemusi. Diagnostilised testid võivad samuti aidata välistada terviseseisundi võimalikud põhjused, võimaldades täpsemat diagnoosimist ja ravi. Diagnostilised testid võivad anda väärtuslikku teavet ka patsiendi üldise tervise kohta, võimaldades kroonilisi haigusi paremini hallata. Diagnostilisi teste saab kasutada ka ravide efektiivsuse jälgimiseks, võimaldades vajadusel korrigeerida. Diagnostilised testid võivad anda väärtuslikku teavet ka patsiendi perekonna ajaloo kohta, võimaldades geneetilisi haigusi paremini hallata. Diagnostilisi teste saab kasutada ka võimalike terviseriskide väljasõelumiseks, mis võimaldab võtta ennetavaid meetmeid. Diagnostilised testid võivad anda väärtuslikku teavet ka patsiendi elustiili kohta, võimaldades elustiiliga seotud haigusseisundeid paremini hallata. Diagnostilisi teste saab kasutada ka teatud infektsioonide tuvastamiseks, mis võimaldab määrata sobivat ravi. Diagnostilised testid võivad anda väärtuslikku teavet ka patsiendi ravivastuse kohta, võimaldades ravimitega seotud haigusseisundeid paremini hallata. Diagnostilisi teste saab kasutada ka teatud toksiinide olemasolu tuvastamiseks, mis võimaldab määrata sobivat ravi. Diagnostilised testid võivad anda väärtuslikku teavet ka patsiendi üldise tervise kohta, võimaldades üldist tervist paremini hallata.