Mis puutub arstiabisse, siis kiirabi ja intensiivravi on kaks kõige olulisemat saadaolevat teenust. Kiirabi on viivitamatu arstiabi, mida osutatakse eluohtlikus olukorras olevale inimesele. Kriitiline abi on eriarstiabi, mida osutatakse raskelt haigele või vigastatud inimesele. Mõlemad teenused on hädavajalikud, et pakkuda abivajajatele parimat võimalikku abi.
Eriabi osutatakse tavaliselt kiirabis või traumapunktis. Erakorraline abi on mõeldud patsiendi seisundi stabiliseerimiseks ja elupäästva ravi pakkumiseks. Seda tüüpi hooldust pakub sageli meditsiinitöötajate meeskond, sealhulgas arstid, õed ja parameedikud. Tihti osutatakse kiirabi kiirabi, mis tähendab, et patsiendi seisund tuleb võimalikult kiiresti stabiliseerida.
Kriitiline abi on arstiabi erivorm, mida osutatakse raskelt haigetele või vigastatud patsientidele. Seda tüüpi ravi osutatakse tavaliselt intensiivravi osakonnas (ICU) või haigla spetsialiseeritud osakonnas. Kriitiline abi osutab meditsiinitöötajate meeskond, kuhu kuuluvad arstid, õed ja teised tervishoiutöötajad. Seda tüüpi hooldus on loodud selleks, et pakkuda kõrgeimat ravi kriitiliselt haigetele või vigastatutele.
Hibaabi ja intensiivravi on mõlemad olulised teenused, et pakkuda abivajajatele parimat võimalikku abi. Erakorraline abi on loodud patsiendi seisundi stabiliseerimiseks ja elupäästva ravi pakkumiseks, intensiivravi on aga loodud kriitiliselt haigetele või vigastatutele kõrgeimal tasemel abi andmiseks. Mõlemad teenused on hädavajalikud, et pakkuda abivajajatele parimat võimalikku abi.
Kasu
Hädaabi ja esmaabi pakuvad patsientidele ja nende peredele mitmeid eeliseid.
1. Kiirabi: kiirabi ja kiirabi osutavad kohest arstiabi patsientidele, kes vajavad kiiret arstiabi. See võib aidata vähendada tõsiste tüsistuste või surma ohtu meditsiinilise hädaolukorra tõttu.
2. Tervikravi: erakorraline ja intensiivravi pakuvad laiaulatuslikku abi mitmesuguste haigusseisunditega patsientidele. See hõlmab diagnoosimist, ravi ja järelravi.
3. Eriteadmised: kiirabi ja kiirabi pakuvad juurdepääsu kõrgelt koolitatud ja kogenud meditsiinitöötajatele. See tagab, et patsiendid saavad parimat võimalikku ravi.
4. Mugavus: kiirabi ja esmaabi pakuvad patsientidele ja nende peredele mugavat ja turvalist keskkonda. See võib aidata vähendada stressi ja ärevust meditsiinilise hädaolukorra ajal.
5. Kulude kokkuhoid: kiirabi ja esmaabi võivad aidata vähendada arstiabi kulusid. See võib aidata vähendada patsientide ja nende perekondade rahalist koormust.
6. Juurdepääsetavus: kiirabi ja kiirabi on saadaval 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas. See tagab, et patsiendid saavad vajalikku arstiabi, kui nad seda vajavad.
7. Kvaliteetne arstiabi: kiirabi ja esmaabi pakuvad kvaliteetset arstiabi. See tagab, et patsiendid saavad parima võimaliku hoolduse ja ravi.
8. Tugi: kiirabi ja esmaabi pakuvad emotsionaalset ja psühholoogilist tuge patsientidele ja nende peredele. See võib aidata vähendada stressi ja ärevust meditsiinilise hädaolukorra ajal.
9. Haridus: kiirabi ja esmaabi pakuvad patsientidele ja nende peredele haridusressursse. See võib aidata suurendada teadlikkust meditsiinilistest seisunditest ja ravimeetoditest.
10. Ennetamine: Hädaabi ja esmaabi võivad aidata vältida hädaolukordade tekkimist. See võib aidata vähendada tõsiste tüsistuste või surma ohtu meditsiinilise hädaolukorra tõttu.
Näpunäiteid Hädaabi ja esmaabi
1. Hädaolukorras helistage alati numbril 911.
2. Teadke meditsiinilise hädaolukorra märke ja sümptomeid.
3. Tehke plaan lähimasse kiirabi või intensiivravi osakonda jõudmiseks.
4. Hoidke käepärast hädaabi kontaktide ja ravimite loend.
5. Pidage kindlasti kursis regulaarsete kontrollide ja ennetava hooldusega.
6. Olge teadlik võimalikest allergiatest või tervisehäiretest.
7. Tea, millised on insuldi tunnused ja sümptomid ning kuidas reageerida.
8. Olge teadlik südameataki nähtudest ja sümptomitest ning sellele, kuidas reageerida.
9. Olge teadlik raske allergilise reaktsiooni tunnustest ja sümptomitest ning sellele, kuidas reageerida.
10. Olge teadlik raske astmahoo tunnustest ja sümptomitest ning sellele, kuidas reageerida.
11. Olge teadlik raske peavigastuse nähtudest ja sümptomitest ning sellele, kuidas reageerida.
12. Olge teadlik tõsise põletuse tunnustest ja sümptomitest ning sellele, kuidas reageerida.
13. Olge teadlik raske infektsiooni tunnustest ja sümptomitest ning sellele, kuidas reageerida.
14. Olge teadlik raske verejooksu nähtudest ja sümptomitest ning sellele, kuidas reageerida.
15. Olge teadlik raske mürgistuse nähtudest ja sümptomitest ning sellele, kuidas reageerida.
16. Olge teadlik raske vaimse tervise kriisi tunnustest ja sümptomitest ning sellele, kuidas reageerida.
17. Olge teadlik ravimi raske üleannustamise nähtudest ja sümptomitest ning sellele, kuidas reageerida.
18. Olge teadlik raske dehüdratsiooni nähtudest ja sümptomitest ning sellele, kuidas reageerida.
19. Olge teadlik raske kuumarabanduse tunnustest ja sümptomitest ning sellele, kuidas reageerida.
20. Olge teadlik raske hüpotermia nähtudest ja sümptomitest ning sellele, kuidas reageerida.
21. Olge teadlik raske sepsise nähtudest ja sümptomitest ning sellele, kuidas reageerida.
22. Olge teadlik tõsise šoki tunnustest ja sümptomitest ning sellele, kuidas reageerida.
23. Olge teadlik raske anafülaksia nähtudest ja sümptomitest ning sellele, kuidas reageerida.
24. Olge teadlik raske diabeediga seotud hädaolukorra tunnustest ja sümptomitest ning sellele, kuidas reageerida.
25. Olge teadlik tõsise hingamisraskuse tunnustest ja sümptomitest ning sellele, kuidas reageerida.
26. Teadlik olema
Korduma kippuvad küsimused
1. küsimus: mis on hädaabi ja intensiivravi?
A1: Erakorraline ja intensiivne abi on teatud tüüpi arstiabi, mida osutatakse eluohtlikus või kriitilises seisundis patsientidele. See hõlmab täiustatud meditsiinitehnikate ja -seadmete kasutamist hädaolukorras patsientide diagnoosimiseks ja raviks.
2. küsimus: milliseid haigusseisundeid ravitakse kiirabis ja intensiivravis?
A2: Erakorralist ja kriitilist abi saab kasutada mitmesuguste seisundite, sealhulgas südameinfarkti, insultide, traumade, hingamishäirete ja muude eluohtlike haiguste või vigastuste raviks.
3. küsimus: Mis vahe on erakorralisel ja intensiivravil?
A3: kiirabi on hädaolukorras patsiendi kohene ravi, intensiivravi aga kriitilises seisundis patsiendi pidev ravi.
4. küsimus. Mis tüüpi meditsiinitöötajad pakuvad erakorralist ja kriitilist abi?
A4: Erakorralist ja kriitilist abi osutab tavaliselt meditsiinitöötajate meeskond, sealhulgas kiirabiarstid, õed, parameedikud ja muud spetsialistid.
5. küsimus: mida peaksin tegema, kui arvan, et vajan erakorralist või kriitilist abi?
A5. Kui arvate, et vajate erakorralist või kriitilist abi, helistage esimesel võimalusel numbril 911 või minge lähimasse kiirabi.
Järeldus
Hädaabi ja esmaabi on iga tervishoiusüsteemi olulised komponendid. Nad pakuvad vajalikku arstiabi ja tuge neile, kes vajavad kohest arstiabi. Hädaabi- ja intensiivraviteenused on saadaval 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas ning on sageli esimene kaitseliin neile, kes vajavad arstiabi. Hädaabi- ja intensiivraviteenuseid pakuvad mitmed tervishoiutöötajad, sealhulgas arstid, õed, parameedikud ja muud meditsiinitöötajad.
Hädaabi ja intensiivravi teenused on loodud selleks, et pakkuda kõrgeimal tasemel abi neile, kes vajavad abi. viivitamatut arstiabi. Neid teenuseid osutatakse sageli kiirabi, intensiivravi osakondade ja muude spetsialiseeritud meditsiiniasutustena. Hädaabi- ja intensiivraviteenused on loodud selleks, et pakkuda võimalikult kõikehõlmavat ja tõhusat abi neile, kes vajavad kohest arstiabi.
Hibaabi- ja intensiivraviteenused on loodud ka selleks, et pakkuda võimalikult tõhusat ja kulutõhusat abi. Neid teenuseid osutatakse sageli kiirabi, intensiivravi osakondade ja muude spetsialiseeritud meditsiiniasutustena. Hädaabi- ja intensiivraviteenused on loodud selleks, et pakkuda võimalikult kõikehõlmavat ja tõhusamat abi neile, kes vajavad kohest arstiabi.
Hädaabi ja intensiivravi teenused on iga tervishoiusüsteemi olulised komponendid. Nad pakuvad vajalikku arstiabi ja tuge neile, kes vajavad kohest arstiabi. Hädaabi- ja intensiivraviteenused on saadaval 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas ning on sageli esimene kaitseliin neile, kes vajavad arstiabi. Hädaabi- ja intensiivraviteenuseid pakuvad mitmed tervishoiutöötajad, sealhulgas arstid, õed, parameedikud ja muud meditsiinitöötajad.
Hädaabi ja intensiivravi teenused on loodud selleks, et
