Arbitraaž on alternatiivse vaidluste lahendamise (ADR) vorm, mida kasutatakse kahe või enama osapoole vaheliste vaidluste lahendamiseks. See on protsess, mille käigus neutraalne kolmas osapool ehk vahekohtunik kuulab ära vaidluse mõlemad pooled ja teeb otsuse, mis on õiguslikult siduv. Vahekohtuniku otsus on tavaliselt lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.
Arbitraaži kasutatakse sageli ärivaidlustes, näiteks lepinguvaidlustes, töövaidlustes ja tarbijavaidlustes. Seda kasutatakse ka perekonnaõiguse küsimustes, nagu lahutus ja lapse hooldusõigus. Vahekohtus nõustuvad vaidluses osalevad pooled esitama oma vaidluse vahekohtunikule, kes teeb seejärel esitatud tõendite põhjal otsuse.
Arbitraažiprotsess on tavaliselt vähem formaalne kui kohtuprotsess ja võib olla odavam. Vaidluse osapooled saavad valida vahekohtuniku ning tõendite ja menetluse reeglid on sageli leebemad kui kohtumenetluses. Pooled võivad kokku leppida ka menetluse konfidentsiaalsena hoidmises, mis ei ole kohtumenetluses võimalik.
Vahekohtumenetlus on populaarne alternatiivse vaidluste lahendamise vorm, kuna see on sageli kiirem ja odavam kui kohtuprotsess. Samuti võimaldab see pooltel valida vahekohtuniku, mis võib olla kasulik, kui pooltel on vahekohtunikuga head suhted. Vahekohus ei ole aga alati parim valik vaidluste lahendamiseks, kuna vahekohtuniku otsus on enamasti lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.
Kasu
Arbitraaž on alternatiivse vaidluste lahendamise vorm (ADR), mida saab kasutada kahe või enama osapoole vaheliste vaidluste lahendamiseks. See on vabatahtlik protsess, mille käigus erapooletu kolmas osapool ehk vahekohtunik kuulab ära vaidluse mõlemad pooled ja teeb otsuse, mis on õiguslikult siduv kõigile osapooltele.
Arbitraaži eelised on järgmised:
1. Tasuv: vahekohtumenetlus on sageli odavam kui kohtuvaidlus, kuna see välistab vajaduse kulukate kohtumenetluste järele. Pooled saavad kokku leppida vahekohtu kulu ja vahekohtuniku tasud, mis võivad olla oluliselt väiksemad kui kohtumenetluse maksumus.
2. Paindlik: vahekohtumenetlus on paindlik protsess, mida saab kohandada poolte vajadustega. Pooled saavad kokku leppida vahekohtu reeglites, vahekohtu asukohas ja vahekohtu kestuses.
3. Privaatne: vahekohtumenetlus on privaatne protsess, mis tähendab, et menetlus on konfidentsiaalne ega ole avalik. See võib olla kasulik osapooltele, kes soovivad oma vaidlust avalikkuse eest eemal hoida.
4. Ajasäästlik: vahekohtumenetlus on tavaliselt kiirem kui kohtuvaidlus, kuna pooled saavad kokku leppida vahekohtu ajakava ja vahekohtunik saab kiiresti otsuse teha. See võib olla kasulik osapooltele, kes vajavad oma vaidlusele kiiret lahendust.
5. Lõplikkus: vahekohtuniku otsus on õiguslikult siduv ja seda ei saa edasi kaevata. See võib anda vaidlusele lõpliku lahenduse ja võimaldada osapooltel oma eluga edasi minna.
Üldiselt on vahekohus kuluefektiivne, paindlik, privaatne, ajasäästlik ja lõplik vaidluste lahendamise vorm, mida saab kasutada kahe või enama osapoole vaheliste vaidluste lahendamiseks.
Näpunäiteid Vahekohus
1. Protsessi mõistmine: Vahekohus on protsess, mille käigus kaks või enam osapoolt lepivad kokku, et esitavad vaidluse lahendamiseks erapooletule kolmandale isikule. Kolmas osapool ehk vahekohtunik vaatab läbi mõlema poole esitatud tõendid ja argumendid ning teeb otsuse, mis on siduv kõigile osapooltele.
2. Tea eeliseid: vahekohtumenetlus on sageli kiirem ja odavam kui kohtuvaidlus ning seda saab kohandada poolte konkreetsetele vajadustele. Samuti võimaldab see pooltel valida vahekohtuniku, kes on vaidluse esemega kursis.
3. Valige õige vahekohtunik: oluline on valida vahekohtunik, kes on vaidluse objektiga kursis ning on erapooletu ja erapooletu. Osapooled peaksid arvestama ka vahekohtuniku kogemusi ja kvalifikatsiooni.
4. Valmistuge kohtuistungiks: pooled peaksid kohtuistungiks valmistuma, kogudes tõendeid, valmistades ette tunnistajaid ja valmistades ette juriidilisi argumente. Samuti peaksid pooled olema valmis esitama oma juhtumit selgelt ja lühidalt.
5. Järgige reegleid: pooled peaksid olema tuttavad vahekohtumenetluse reeglitega ja järgima neid kogu protsessi vältel. Osapooled peaksid olema teadlikud ka tähtaegadest, millest tuleb kinni pidada.
6. Austage otsust: pooled peaksid austama vahekohtuniku otsust ja järgima seda. Kui kumbki pool ei ole otsusega rahul, võib tal olla õigus see kohtusse edasi kaevata.